juuli 2011
.
neljapäev, 28. juuli 2011
RISTIK lad.k Trifolium L
 |
| Ristik (Trifolium L.) on liblikõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond. Ristiku perekonda kuulub umbes 300 liiki. Suur osa liikidest kasvab põhjapoolkeral, kuid on ka liike, mille koduks on Lõuna-Ameerika ja Aafrika. |
juuli 2011
teisipäev, 19. juuli 2011
BAKKERI SADAM KOPLI POOLSAAREL
Bekkeri sadam on sadam Tallinnas, Kopli poolsaare edelarannikul, Kopli lahe kirdeosas, Vene-Balti sadama ja Meeruse sadama vahel.
Sadama geograafilised koordinaadid on 59° 27′ N, 24° 39′ E.
Sadama territoorium hõlmab 141 171 m2 maa-ala ja 336 300 m2 veeala.
Sadamas on 4 kaid üldpikkusega 620 m. Suurim sügavus kai ääres on 7,5 m.
Suurim võimalik laev: pikkus 140 m, laius 22 m, süvis 6,5 m.
Tallinn,
juuli 2011
Sadama geograafilised koordinaadid on 59° 27′ N, 24° 39′ E.
Sadama territoorium hõlmab 141 171 m2 maa-ala ja 336 300 m2 veeala.
Sadamas on 4 kaid üldpikkusega 620 m. Suurim sügavus kai ääres on 7,5 m.
Suurim võimalik laev: pikkus 140 m, laius 22 m, süvis 6,5 m.
juuli 2011
PATAREI VANGLA
Rahvapäraste nimedega Patarei merekindlus ehk Patarei vangla on Tallinnas mere ääres asuv ehitisekompleks, mida on mitmeid aastaid kasutatud vanglana. Patarei ehitati algselt kindlusehitisena (fort), ametliku nimega "Kaitsekasarm" (vene keeles Oboronitel'naja kazarma, Оборонительная казарма). Kompleksi põhiosa on alates 13. maist 1997 Eesti Vabariigi kultuurimälestis nr 8485.
Kompleks asub aadressil Kalaranna 2 (kinnistul suurusega 37 842 m²) ja Kalaranna 2a (kinnistul suurusega 3208 m²).
Forti hakati ehitama keiser Nikolai I korraldusel 1829. aastal ja see valmis põhiosas 1840. aastal. Pärast 1864. aasta Tallinna kui kindluslinna staatuse kaotamist asendus nimetus „Kaitsekasarm“ tasapisi nimega „Patareikasarm“ ehk lühemalt "Patarei". Sellest sai kasarm erinevate üksustele, peamiselt kahele jalaväe polgule.
Patareist sai 1920. aastal vangla ja seal avati Tallinna Keskvangimaja. 27. detsembril 2002. aastal lõpetas Patarei vangla ametlikult oma 82-aastase tegevuse Keskvanglana. 2002. aastal valmis Tartus uus vangla ja enamik halbades tingimustes vange viidi Patareist teistesse vanglatesse. Vangla haigla, majandussalk jms üksusi asus Patareis kuni 2005. aastani.
Tallinn,
juuli 2011
Kompleks asub aadressil Kalaranna 2 (kinnistul suurusega 37 842 m²) ja Kalaranna 2a (kinnistul suurusega 3208 m²).
Forti hakati ehitama keiser Nikolai I korraldusel 1829. aastal ja see valmis põhiosas 1840. aastal. Pärast 1864. aasta Tallinna kui kindluslinna staatuse kaotamist asendus nimetus „Kaitsekasarm“ tasapisi nimega „Patareikasarm“ ehk lühemalt "Patarei". Sellest sai kasarm erinevate üksustele, peamiselt kahele jalaväe polgule.
Patareist sai 1920. aastal vangla ja seal avati Tallinna Keskvangimaja. 27. detsembril 2002. aastal lõpetas Patarei vangla ametlikult oma 82-aastase tegevuse Keskvanglana. 2002. aastal valmis Tartus uus vangla ja enamik halbades tingimustes vange viidi Patareist teistesse vanglatesse. Vangla haigla, majandussalk jms üksusi asus Patareis kuni 2005. aastani.
 |
| Sünge tee ruudulise päikseni mida siinsed asukad said nautida kuni tund ööpäevas... |
 |
| Pikad, kõledad, päevinäinud ja tõmbetuule käes undavad koridorid...kui nad vaid räägiksid |
 |
| elutingimused Patarei Vanglas ei olnud kiita, külla aga olid paljudel kambritel merevaade (loe: miljonivaade), mille nimel teeksid palju inimesed kõik |
 |
| pead jalad koos siin enda aega lõpule veeretati... |
 |
| meditsiiniline abi oli vangla viimastel aastatel tähelepanu keskpunktis...kuna kindluses tegutses Vanglate Haigla |
 |
| sisehoovis on ka natuke värve ja päikesevalgust |
 |
| teekond vanglast välja on sama sünge, kui oli sinna saabumine ja seal karistuse kandmine |
 |
| Nüüd käivad siin turistid... |
juuli 2011
P/L "KRUSESTERN" JA TEMA SAATJAD
 |
| Krusenstern (vene keeles Барк «Крузенште́рн») on neljamastiline parklaev, mis ehitati 1926. aastal Joh. C. Tecklenborgi laevatehases Wesermündes ettevõttele F. Laeisz, mida juhtis Carl Heinrich Laeisz (1828–1901) ja ristiti Paduaks, oli üks P-laineritest, vedades salpeetrit ja vilja. 1946. aastal sai Teises maailmasõjas kahjude hüvitamisena laeva omanikuks Nõukogude Liit ning laev nimetati ringi Adam Johann von Krusensterni auks Krusensterniks. Aastail 1982–1991, kui Krusenstern oli Kalatööstusliku Merekooli õppelaev, oli laeva kodusadam Tallinn. Seejärel anti laev üle (praeguse nimega) Balti Riiklikule Kalalaevastiku Akadeemiale ja Vene lipu all sai kodusadamaks Kaliningrad. 15.-17. juulini 2011 külastas Krusenstern Tallinna Merepäevade raames endist kodusadamat. |
Tallinn,
juuli 2011
teisipäev, 12. juuli 2011
VERETA SEAJAHT
 |
| Kõigepealt saabus põllule emis, kes nuusutas et õhk oleks puhas... |
 | |||
| ...õhk puhas võis perekond põllule saabuda. Perekonnas eelmise aasta poeg ja selle aastased triibulised pojad, keda oli seal minuarust 8-10. |
 | |
| Peale metsseaperega kohtumist kiirustasime kodupoole, et mitte pimedakätte jääda. Rukkipõllust läbi minnes kuulsime imelikku matsutamist ja sahinat, veidi lähemale minnes märkasime veel ühte perekonda, kes enesel rukkipõllus hea maitsta lasid ja meist endeid häirida ei lasknud. |
juuli 2011
LIBLIKATE KAHEVÕITLUS JA LEPATRIINU RAHUIDÜLL
 |
| Lepatriinulased lad.k Coccinellidae. Lepatriinude kitiinkestaga kaetud keha on alt lame ning pealt kumer. Nad on kas punase-, kollase- või mustakirjud ja kuni 1 cm pikkused. Lepatriinuliike on üle 4000. Eestis elab neid üle 50 liigi. Eestis on kõige tuntum ja levinum seitsetäpp-lepatriinu, tavalised on ka viistäpp-lepatriinu ja kakstäpp-lepatriinu. |
 | ||
| Kahevõitlus. |
juuni 2011
VÕRK
 | ||||||||||
Ämbliku võrk - olen selle pildistamisele ammu mõelnud, kui seekord Hiiumaal käies nägin seda praktiliselt ideaalsetes oludes: suur, puu küljes ja ilusti õhtuse päikese käes helkimas. Hiiumaa, juuni 2011 |
SUVISED LILLED
 | |||
| Karikakar lad.k Anthemis. Karikakrad on ühe- või mitmeaastased rohttaimed sulgjaguste või lineaalsete lehtede ja tavaliselt lihtsate või nõrgalt harunenud varrega. Taime kõrgus on 20–50 cm. Õiepõhi on poolkera- kuni lehtrikujuline, aga mitte õõnes, ja kaetud kelmega. Õiekate koosneb munajatest või piklikest kandelehtedest, mis paiknevad mitmes reas. Õisiku servas on üksnes valged või kollased emasõied, keskel on mõlemasoolised kollased õied. Seemned on pöördkoonusekujulised. Pappus on väga lühike või puudub. |
 |
| Kellukesed |
 |
| Põdrakanep lad.k Chamaenerion ehk Chamerion. |
 | ||
| Rukkilill lad.k Centaurea cyanus. Taim kasvab sagedasti viljapõldudel. Pealevila on Euroopa ja Põhja-Ameerika, kuid kasvab ka mujal. Eestis on ta arheofüüt. Seoses intensiivpõllunduse ja herbitsiidide kasutamisega on ta arvukus Eesti looduses oluliselt vähenenud. Raplamaa, juuli 2011 |
Tellimine:
Postitused (Atom)