juuni 2011
.
teisipäev, 21. juuni 2011
PEREKOND KAJAKAD
Harjumaa,
juuni 2011
ERISKUMMALISED LIBLIKAD
Harjumaa,
juuni 2011
PEEGELDUSED
tagurpidi maailm.
Lääne-Virumaa,
juuni 2011
kolmapäev, 8. juuni 2011
RISTPART lad.k Tadorna tadorna
Ristpart otsib rannikualadel väikesi merelimuseid ja vähilaadseid. Teda võib värvikireva sulestiku järgi kergesti ära tunda. Paljudes keeltes on ta nimetus “urupart”, kuna sageli rajab ta oma pesa rebaste või mäkrade mahajäetud urgudesse.
Ristpart on üks kaunimaid ja värvikirevamaid partlasi. Ta kaevab oma pesaurge meelsasti rannikunõlvakutesse ning soosib seetõttu liivaseid mererandu.
Eestis võib ristparti kohata Lääne-Eesti rannikul ja saartel, harvem põhjarannikul. Ta on meil tavaline, kuid väikesearvuline haudelind. Tema arvukus on viimasel ajal tõusnud, haudepaaride arvuks hinnatakse praegu ligikaudu 800.
Peale päikseloojangu vaatamist, õhtuse tualeti ja võimlemisharjutuste tegemist on õige aeg ennast jahutavasse merevette laskuda...
Harjumaa,
juuni 2011
esmaspäev, 6. juuni 2011
LINAVÄSTRIK
Jäta veel kaamera lohakile, koha haarab selle nõrgem sugupool ja läheb sellega mööda aeda rändama, mille tulemus on siin...
Raplamaa,
juuni 2011
juuni 2011
POOSE
See hallhaigur poosetas mulle sellises kohas, kus ma teda eales poleks julenud loota kohata...siit jällegi kinnitus, ära narri saatust hoia kaamera alati käepärast!
Harjumaa,
juuni 2011
juuni 2011
KIIVITAJA lad.k Vanellus vanellus
Kiivitaja on 28–31 cm pikkune. Ta tiibade siruulatus on 67–72 cm. Sulestik on põhiliselt must ja valge, ülapool roheka läikega. Tiivaotsad on ümara kujuga. Peas on kiivitajal suletutt.
2001. aastal valis Eesti Ornitoloogiaühing kiivitaja aasta linnuks. Sel puhul ilmus Eesti Postilt 4. aprillil postmark ja esimese päeva ümbrik.
Raplamaa,
juuni 2011
2001. aastal valis Eesti Ornitoloogiaühing kiivitaja aasta linnuks. Sel puhul ilmus Eesti Postilt 4. aprillil postmark ja esimese päeva ümbrik.
juuni 2011
SUITSUPÄÄSUKE lad.k Hirundo rustica
Suitsupääsukesel on pikk harkis saba. Kehapikkus on 19–22 cm. Sulestik on ülalpool sinkjasmust, metalse läikega, kõhupool on valge (mõnel alamliigil ka punakas). Iseloomulikuks tunnuseks on roostepunane laup ja kurgualune.
Sügiseste juveniilsete lindude äärmised tüürsuled on üksnes umbes 1 cm pikkused ja suguküpsetest lindudest heledamad, nende laup ja kurgualune on roostepunakas, puguvööt aga hallikaspruun.
Suitsupääsukest võib segi ajada roostepääsukesega. Viimasel on küll silmatorkav valge päranipuala, samuti on nende häälitsemine erinev.
Raplamaa,
juuni 2011
Sügiseste juveniilsete lindude äärmised tüürsuled on üksnes umbes 1 cm pikkused ja suguküpsetest lindudest heledamad, nende laup ja kurgualune on roostepunakas, puguvööt aga hallikaspruun.
Suitsupääsukest võib segi ajada roostepääsukesega. Viimasel on küll silmatorkav valge päranipuala, samuti on nende häälitsemine erinev.
juuni 2011
VAABLANE ehk VAPSIK lad.k Vespa
Hirmuäratavale välimusele vaatamata on vaablane inimese jaoks üsna ohutu putukas. Aga kui kusagil lähedal on vaablase pesa, siis sellest tuleb vähemalt 3-e meetri kaugusele hoida!
Raplamaa,
juuni 2011
Raplamaa,
juuni 2011
VALGE TOONEKURG lad.k Ciconia ciconia
Valge-toonekurg (Ciconia ciconia) on toonekurglaste sugukonda kuuluv lind. Lindu nimetatakse rahvapäraselt ka toonekureks, Lääne-Eestis on kasutusel ka vorm toonakurg, Lõuna-Eestis toonikurg.
Raplamaa,
juuni 2011
neljapäev, 2. juuni 2011
Tellimine:
Postitused (Atom)