MUST SEATIGU lad.k Limax cinereo-niger

Eestis on kindlaks tehtud umbes 160 liiki limuseid (Mollusca), nende seas nii teod kui karbid.
Maismaal elab umbes 80 liiki tigusid, mageveekogudes umbes 40 liiki tigusid ja 20 liiki karpe ning meres 15 liiki tigusid ja 8 liiki karpe.
Eestis oli limuste esmaseid uurijaid Max Braun. Limuste uurimisega on hiljem põhjalikult tegelenud Juhan Vilbaste. Limuste uurijad on ühinenud Eesti Malakoloogia Ühingusse.

Harjumaa,
mai 2011

FOTOGRAAF HOOS

Harjumaa,
mai 2011

KOOBAS

Harjumaa,
mai 2011

LAINETUS

Harjumaa,
mai 2011

PESAL ISTUJA

Harjumaa,
mai 2011

JAHISADAM

Tallinn,
mai 2011

PIRITA RANNAHOONE

Tallinn,
mai 2011

PÄIKESE KIIRED

Harjumaa,
mai 2011

LOOJANGU VALGUS

Tallinn,
mai 2011

AGA KUS ON FOTOGRAAF???

Harjumaa,
mai 2011

LUUREL

Harjumaa,
mai 2011

MUST LAGLE lad.k Branta

Mustlagle on pardisuurune lagle, lühikese jämeda kaela ja valge kaelusega. tal on must pea ja kael, valge kaelavõru, hallikaspruun või must ülakeha ja hele või tume kõhualune, olenevalt alamliigist.

Nende levila hõlmab Palearktise riikkonna põhjapoolsemad rannikualad ja suure osa Põhja-Ameerikast. Talvel rändavad nad lõunapoolsematele rannaaladele, paikselt elavad ka Hawaii saartel. Edukalt on neid introdutseeritud ka Uus-Meremaale.

Eestis võib must laglesid kohata läbirändel kevadeti ja sügiseti!

Harjumaa,
mai 2011

KORMORANI ehk KARBAS lad.k Phalacrocorax carbo

Kormoran on hanesuurune, kuid saledam. Tema pikkus küündib meetrini, kaal 2–3 kilogrammini.

Eesti haudelinnustikus on kormoran suhteliselt uus. Ta elab ja pesitseb laidudel (näiteks Tondirahul, Langekarel), puhkab ranniku lähedal kividel. Kormoranid pesitsevad kolooniatena nii maapinnal kui ka puudel ja tehisrajatistel, tegutsedes enamasti hulgakesti.

Kõrge pesa teevad kormoranid oksarisust või kõikvõimalikust sodist (adru, kilekotid ja muud).

Harjumaa,
mai 2011

RANDTIIR lad.k Sterna paradisaea JA TEMA PEREKOND

Randtiir on musta pealaega, sinakashallide tiibadega, muus osas aga täiesti valge sulestikuga lind. Tal on väga lühikesed, peaaegu silmapaistmatud punakad jalad ning tervenisti punane nokk. Vaid kahe viimase tunnuse poolest erineb ta jõgitiirust – jõgitiirul on nokaots must ning jalad veidi pikemad. Erinev on ka häälitsus, randtiiru "krää" on lühem ja karedam.

Harjumaa,
mai 2011

HALL HAIGUR lad.k Ardea cinerea

Linnu üldpikkus on 90–98 cm, tiibade siruulatus 175–195 cm.
Linnud kaaluvad 1...2 kg. Nende sulestik on valdavalt hallikasvalge. Täiskasvanutel hallhaigrutel on valge pea, mille tipuosa on must. Juveniilsetel lindudel on tuhmikas hall pea. Lindude nokk on tugev ja roosakaskollane. Hallhaigrud lendavad aeglaselt ning lennul on pikk kael S-kujuline – see omapära eristab neid toonekurgedest, ruiklastest jt suurtest lindudest.
Hallhaigrud toituvad putukatest, kaladest ja mitmetest teistest veekogu lähedal elavatest selgrootutest.
Nad pesitsevad sageli veekogude lähedal ja metsades.

Hiiumaa,
mai 2011

NARTSISS lad.k Narcissus

Nartsiss (Narcissus) on umbes 60 liigiga sibultaimede perekond amarülliliste (Amaryllidaceae) sugukonnast.

Raplamaa,
mai 2011

SÜNGE SAABUMINE

Tallinn,
mai 2011

MINEK!

Rabakonn lad.k Rana arvalis.
Rabakonn elab peamiselt metsas ja metsastepis, kuid põhjas ulatub tema levila tundrasse ja Kasahstanis poolkõrbesse. Mägesid ta ei kannata, kõrgemal kui 700 meetrit ei ela. 

Raplamaa,
mai 2011

KIIVITAJA PESA

Kiivitaja pesitseb madala taimestikuga avamaastikel – põldudel (eelistades suviviljapõlde), erinevatel rohumaadel ja soodes. Vähese vooderdusega pesa asetseb maapinnal. Täiskurnas on neli rohekasbeeži, tumepruuni mustriga muna.

Raplamaa,
mai 2011

Kes tunneb ?

Pasknäär lad. k Garrulus glandarius

Siisike lad.k Carduelis spinus

Pesitsusajal elab siisike okas- ja segametsades, eriti mägimetsades, mõnikord väikestes metsatukkades ja okaspuudega parkides ning kalmistutel. Hulguliikumiste ja rände ajal on ta tavaline igasugustes puistutes. Suve lõpul meelitavad neid lehtmetsadesse kase- ja lepaseemned.

Tuttpütt lad.k Podiceps cristatus

Tuttpütt on püttidest suurim liik. Peas on tal kaks tutti, mille moodustavad tema suled. Tema kaela ülaosa ümbritseb tumepruun kohev vööt. Hea ujumisoskus tuleb tema jalgade paiknemisest, need on rohkem keha tagaosas kui paljudel teistel lindudel.

Hiiumaa ja Raplamaa,
mai 2011